Vana maja renoveerimise 5 suurt väljakutset

Paljud kodu omanikud eelisatavad vanu maju uutele peamistel põhjustel, et vanal majal võib olla parem kvaliteet, puidul on tekkinud loomulik vananemise ilme ning arhitektuur ja detailid annavad kodule karakterit, mida uuest majast ei leia.

Kui oled otsustanud, et vana maja renoveerimine on midagi, mida soovid ka ise ette võtta, siis olen kirja pannud 5 peamist väljakutset, millega tuleb Sul kokku puutuda.

1. Vesi ja niiskus

Niiskus ja kogunenud seisev vesi on ühe vana maja kõige hullem vaenlane. Niiskus toodab hallitust, millest võivad kasvada seened ja sealt edasi ka maja vamm. Vesi hävitab puitu ja nii võib pealtnäha korraliku maja renoveerimine kujuneda äärmiselt kulukaks.

Enne vana maja ostmist tasub üle vaadata kõik kappide tagused, et ei leiduks niiskeid laike. Kui vähegi võimalik, siis katsu üles võtta ka seina laudu või mõni põranda nurk. Samas, kõige selle juures pead arvestama, et seinte sisse näha ei saa. Parem karta kui kahetseda ning pane kõrvale vähemalt 10–15% renoveerimismaksumusest ootamatusteks.

2. Praod vundamendis

Vanade majade ehituskvaliteet võib olla parem, kuid nende vundamendid ei pruugi alati kõige paremini ajahambale vastu pidada.

Vundamentide parandamine on alati kallis tegevus, kuna nõuab suuremahulisemat lahti kaevamist ja maja toestamist. Eriti halvas seisukorras võib olla vundament madalamates paikades, kus vesi on pääsenud vundamenti uuristama.

Enne maja soetamist proovi vaadata, ega vesi ei ole uuristanud maja ümber käike ja kui majal on kelder, siis vaatle hoolikalt keldri seinu.

Kui vana maja ehitati, siis suure tõenäosusega ei ehitatud elektrisüsteemile korraliku maandust. Tänapäevased nõuded elektrisüsteemidele muutuvad järjest nõudlikumaks ehk enne maja soetamist tasuks maja üle käia ka elektrikuga.

Peamised puudused vanades majades on vanad rabedamad vasest kaablid, puudulik või olematu maandus ning pistikute vähesus. Moderne majapidamine eeldab kordades rohkem pistikuid ja elektrit tarbivaid seadmeid ning seda kõik peab elektrisüsteem suutma ka üleval pidada. Koos elektrikuga uuri, kui keeruline on süsteemi ümber muuta või uusi kaableid vedada.

Suure tõenäosusega peab üle vaatama ka elektrikilbi ja majja tulevad võimsused. See kõik on aga oluline, et Sinu uues kodus oleks mugav ja turvaline.

4. Aknad

Vanad puitaknad ei ole eriti soojapidavad. Kui vana maja renoveerid, siis pead arvestama ka uute akende paigaldamise kuluga. Puitaknad on kallimad, kui plastaknad, kuid jätavad autentsema mulje.

5. Vanad settekaevud

Vanade majadega ei saa enne teada, mis maasse peidetud, kui alustad renoveerimistöödega. Vana maja ümbrusest võib leida nii settekaevusid kui ka tavalisi pooleldi kinni aetud kaevusid.

Probleeme tekitab enim vanad metallist maa sisse kaevatud settekaevud. Nende olemasolul pead otsustama, kas jätad konteineri maa sisse ja täidad selle kivide, liiva või muu materjaliga või lased selle välja kaevata. Välja kaevamisel pead muidugi arvestama lisakuluga nii kaevamisele, transpordile kui ka materjalile, et auk jälle kinni ajada.

Kokkuvõtvalt

Vana maja renoveerimine võib esmapilgul tunduda lihtsa projektiga, kuid sellega võivad kaasneda ootamatud ja varjatud kulud. Alati planeeri ootamatusteks ning kui eelarve on piiratum, tasub vanast majast pigem mööda vaadata. Enne vana maja ostmist aga kindlasti konsulteeri ehitusettevõtjaga, kes oskab võimalikele takistustele tähelepanu juhtida enne, kui need kulukateks probleemideks kujunevad.

Loe artiklit ka siit.

Jaga minu postitusi ka teistega:

Millist suvilat on mõistlik renoveerida ja millist mitte?

Arutades suvekodude plaane, on mitmed suvilaomanikud küsimuse ees, millist suvilat on mõtet remontida-reno­veerida ja millal on see pelgalt raharaiskamine. Enamasti saab igal aastal midagi värvitud ja liistutatud, ent ikkagi käib tuul majast läbi… Varasemalt suvekodu valiku suhtes nõu andnud Visionplus Eesti OÜ juhataja ja ehitusettevõtja Andres Jõgi räägib, millal otsustada taastamise ja millal uue maja ehituse kasuks.

Kui aeg ja puukoid on teinud oma töö, tuleb pehmed palgid kas proteesida või täielikult välja vahetada.

Millega peaks suvilaomanik valiku tegemisel eelkõige arvestama?

Kõik sõltub eelkõige inimeste vajadustest ja nägemusest lõpptulemuse saavutamisel. Ilmselgelt on lihtsam tõmmata mürinal kopaga plats siledaks ja alustada ehitamist nullist. Samas on seda suvekodu tõenäoliselt kasutanud juba mitmed põlvkonnad ja lisaks kõigele muule on hoonele tekkinud omamoodi emotsionaalne väärtus. Sel puhul on aga oluline lasta hinnata hoone materjalide seisukorda, sest praktilisest küljest vaadates: kui kandvad palkseinad on läbinisti pehkinud, teadmatusest nõukogude ajal ruberoidiga üle löödud ning olukord on viinud hallituse levikuni, on olukord juba hull. Lammutusele tasub mõelda ka siis, kui katus laseb läbi, sarikad on pehmed ning majas puudub korralik elektri-, vee- ning kanalisatsioonisüsteem.

Kas vana maja puitmaterjali, kive või palki tasub uue ehitamisel kasutada?

Sellist maja, mida taastada ei saaks, ei ole praktiliselt olemas. Tänapäeva teadmiste, materjalide ja suurte ressursside olemasolul on põhimõtteliselt kõike võimalik taastada, aga selline taastamine läheb kindlasti kordades ja enamgi uue suvekodu ehitusest kallimaks. Taaskasutusest rääkides oleme meie teinud oma klientidele näiteks vanadest pritsiga puhastatud palkidest uuele majale osaliselt seinu ja lagesid. See toob uuele majale natukene vana maja hõngu sisse ning samuti on vana puhastatud palkosa ka ideaalne disainitoorik, millest saab siis kas ise või lasta meistril voolida välja kauneid disainielemente.  Kasutatud puidust saab omapäraseid kaminasimsse, kaevurakkeid ja mööblidetaile nii siseruumidesse kui ka aiamööblit õue. Samuti saab välis- või sise­kujunduses ära kasutada ka vanast majast üle jäänud maa- ja paekive.

Kui omanik on taastamismõttest loobunud, siis millest alustada uue maja ehitamisel?

Esimene samm: mõelge oma uue suvekodu projektile: mõelge läbi soovid ja seni kasutusel oleva suvekodu puudused ning need mõtted tulekski esitada projekteerijale. Seejärel tuleb kohalikust omavalitsusest taotleda projekteerimistingimused ja lammutusluba, vältimaks lammutusjäätmete ebaseaduslikku utiliseerimist. Enamasti annavad maapiirkondade omavalitsused lammutusloa ka kirjaliku avalduse alusel, kui lammutatava hoone ehitusalune pindala on kuni 60 m2. Kõik sõltub muidugi suuresti omavalitsusest ja kindlast lammutatavast objektist.

Kui lammutatava puitmaja saab osaliselt kütteks kasutada, siis eterniiti ja muude mittepõlevate ning keskkonnale ohtlike ainetele puhul peab viitama kindlale utiliseerimisele. Selle infot saab täpsemalt juba valla ehitus­spetsialisti käest.

Kui lammutusluba on käes ja ehitusprojekt valmis?

Järgmine samm on ehitaja ja lammutaja valik ning ehitusloa taotluse esitamine kohalikku omavalitsusse. Tänapäeval saab seda kõike teha mugavalt interneti teel. Ehitusloa saamisel tuleb teha taotlus ehituse alustamise kohta ja tööd võivadki alata! Visionplus Eesti OÜ käest on võimalik tellida kogu asjaajamine koos lammutus- ja ehitustöödega, lisaks ehitusjäätmete utiliseerimise ja haljastustöödega.

Kellel tekkis rohkem huvi oma suvekodu korrastamise ja meie kohta, kirjutage visionpluseesti@gmail.com ja koos leiame Teie küsimustele ja muredele kindlasti lahenduse!

www.visionpluseesti.ee/

Originaalartikkel ilmus Äripäevas

Jaga minu postitusi ka teistega:

Mida on oluline teada garaaži, abihoone või varjualuse ehitust planeerides?

Tänapäevaste mugavuste juures mõtlevad paljud majaomanikud garaaži või varjualuse ehitamisele, kust oleks mõnus puhta ja kuiva autoga viivitamata teele asuda. Samuti oleks hea, kui leiduks eraldi koht talverehvide või aiatööriistade hoidmiseks. Ehitusettevõtja Andres Jõgi firmast Visionplus Eesti OÜ annab nõu ning toob välja mõned näpunäited ja tähelepanekud, millega väikeehitistele mõeldes tuleks arvestada.

Kõigepealt tuleb endale selgeks teha, kas soovitakse auto varjualust või kinnist garaaži. Varjualune on kindlasti soodsam ehitis, kuid sinna kipuvad kogunema kõigi pilgule avatud esemed näiteks autorehvide, lumelabidate või grillsöekottide näol. Garaaž on privaatsem ja turvalisem, aga nõuab rohkem raha ja planeerimist. Peale tulevase hoone tüübi on oluline otsustada, kas ehitada rajatis maja külge või ehitada just elumajast eemale.Suure tõenäosusega soovib linnas elav majaomanik krundipinna puudusel varjualuse või garaaži ehitada maja külge. Sel juhul tuleks enda soovid ja vajadused enne selgeks teha, joonistada visand, millega projekteerija jutule minna, ja koos projektimuudatuseks vajalikud lähteandmed paberile panna. Edasi tegeleb projekteerija juba paberimajandusega ise omavalitsuses edasi. Soovides garaaži elumaja külge ehitada, peab lisaks garaažiehitusele arvestama ka mõningaste majasiseste remonditöödega, näiteks tuleb kahe hoone vahele paigaldada tuletõkkeuks ja teha mõningal määral ka pisemaid viimistlustöid, mis ukseava saagimisega tekivad. Seda muidugi juhul, kui üldse on soov ning võimalus teha garaaži ja maja vahele otseühendus ukse näol.

Privaatsemas asukohas suurema krundiga inimesed soovivad sageli lisaks autohoiustamisele rajada ka abiruumi-töökoja. Sel puhul soovitan garaaž ja töökoja ehitada elumajast eemale ning seda võimaliku tekkiva müra tõttu ja turvalisuse huvides. Kaaluda tasub ka kohe vee sissetoomist ja kanaliseerimist, sest hiljem veetorustiku jaoks maa uuesti kaevamine läheb oluliselt kallimaks, kui seda teha ehitustööde käigus. Kui perepea puhul on tegemist tehnikahuvilise entusiastiga, kes tegeleb igapäevaselt näiteks erinevate tehnikaremonditöödega, siis garaaži planeerides tasub kindlasti arvestada parima võimaliku päevavalguse ärakasutamisega ja ka sel juhul on soovitatav rajada garaaž elumajast lahku.

Rääkides garaaži soojustamisest, siis tänapäevased materjalid võimaldavad ehitada garaaže, mis ei vaja isegi veel 10 külmakraadiga kütteseadme sisselülitamist ning lasevad pererahval hommikul mugavalt kuivade klaasidega autoga välja sõita. Seega on garaaži soojustamine sama tähtis kui elumaja soojustamine, sest hästi soojustatud garaaž hoiab otseselt kokku kütte- ja energiakulusid. Kindlasti peab garaažil olema ka korralik tuulutussüsteem ja sõidukilt sulava lume kanaliseerimine, mis juhib liigse vee hoonest välja.

Kui Teil tekkis huvi ja soov tutvuda lähemalt erinevate garaaži- ja abihoonete lahendustega, kirjutage e-posti aadressil visionpluseesti@gmail.com ja aitame meeleldi parima võimaliku tulemuse saavutamisel. Samuti võtame enda kanda kõik ehitus- ja kasutusloa dokumentide, projektide ja kõige muuga seotud tegevused. Visionplus Eesti OÜ põhitegevused on elumajade, suvilate-maamajade ja abihoonete ehitustööd nii võtmed-kätte-lahendust kui ka rekonstrueerimisteenust pakkudes. Aastate jooksul on ettevõte kogunud garaažide ehitamisel väga palju kogemusi ning võib öelda, et kui varem anti klientidele rohkem nõu eramute ja suvilate kohta, siis nüüdseks on garaažide osakaal neile juba järele jõudmas.

www.visionpluseesti.ee

Originaalartikkel ilmus Äripäevas

Jaga minu postitusi ka teistega: