Arutades suvekodude plaane, on mitmed suvilaomanikud küsimuse ees, millist suvilat on mõtet remontida-renoveerida ja millal on see pelgalt raharaiskamine. Enamasti saab igal aastal midagi värvitud ja liistutatud, ent ikkagi käib tuul majast läbi… Varasemalt suvekodu valiku suhtes nõu andnud Visionplus Eesti OÜ juhataja ja ehitusettevõtja Andres Jõgi räägib, millal otsustada taastamise ja millal uue maja ehituse kasuks.
Kui aeg ja puukoid on teinud oma töö, tuleb pehmed palgid kas proteesida või täielikult välja vahetada.
Millega peaks suvilaomanik valiku tegemisel eelkõige arvestama?
Kõik sõltub eelkõige inimeste vajadustest ja nägemusest lõpptulemuse saavutamisel. Ilmselgelt on lihtsam tõmmata mürinal kopaga plats siledaks ja alustada ehitamist nullist. Samas on seda suvekodu tõenäoliselt kasutanud juba mitmed põlvkonnad ja lisaks kõigele muule on hoonele tekkinud omamoodi emotsionaalne väärtus. Sel puhul on aga oluline lasta hinnata hoone materjalide seisukorda, sest praktilisest küljest vaadates: kui kandvad palkseinad on läbinisti pehkinud, teadmatusest nõukogude ajal ruberoidiga üle löödud ning olukord on viinud hallituse levikuni, on olukord juba hull. Lammutusele tasub mõelda ka siis, kui katus laseb läbi, sarikad on pehmed ning majas puudub korralik elektri-, vee- ning kanalisatsioonisüsteem.
Kas vana maja puitmaterjali, kive või palki tasub uue ehitamisel kasutada?
Sellist maja, mida taastada ei saaks, ei ole praktiliselt olemas. Tänapäeva teadmiste, materjalide ja suurte ressursside olemasolul on põhimõtteliselt kõike võimalik taastada, aga selline taastamine läheb kindlasti kordades ja enamgi uue suvekodu ehitusest kallimaks. Taaskasutusest rääkides oleme meie teinud oma klientidele näiteks vanadest pritsiga puhastatud palkidest uuele majale osaliselt seinu ja lagesid. See toob uuele majale natukene vana maja hõngu sisse ning samuti on vana puhastatud palkosa ka ideaalne disainitoorik, millest saab siis kas ise või lasta meistril voolida välja kauneid disainielemente. Kasutatud puidust saab omapäraseid kaminasimsse, kaevurakkeid ja mööblidetaile nii siseruumidesse kui ka aiamööblit õue. Samuti saab välis- või sisekujunduses ära kasutada ka vanast majast üle jäänud maa- ja paekive.
Kui omanik on taastamismõttest loobunud, siis millest alustada uue maja ehitamisel?
Esimene samm: mõelge oma uue suvekodu projektile: mõelge läbi soovid ja seni kasutusel oleva suvekodu puudused ning need mõtted tulekski esitada projekteerijale. Seejärel tuleb kohalikust omavalitsusest taotleda projekteerimistingimused ja lammutusluba, vältimaks lammutusjäätmete ebaseaduslikku utiliseerimist. Enamasti annavad maapiirkondade omavalitsused lammutusloa ka kirjaliku avalduse alusel, kui lammutatava hoone ehitusalune pindala on kuni 60 m2. Kõik sõltub muidugi suuresti omavalitsusest ja kindlast lammutatavast objektist.
Kui lammutatava puitmaja saab osaliselt kütteks kasutada, siis eterniiti ja muude mittepõlevate ning keskkonnale ohtlike ainetele puhul peab viitama kindlale utiliseerimisele. Selle infot saab täpsemalt juba valla ehitusspetsialisti käest.
Kui lammutusluba on käes ja ehitusprojekt valmis?
Järgmine samm on ehitaja ja lammutaja valik ning ehitusloa taotluse esitamine kohalikku omavalitsusse. Tänapäeval saab seda kõike teha mugavalt interneti teel. Ehitusloa saamisel tuleb teha taotlus ehituse alustamise kohta ja tööd võivadki alata! Visionplus Eesti OÜ käest on võimalik tellida kogu asjaajamine koos lammutus- ja ehitustöödega, lisaks ehitusjäätmete utiliseerimise ja haljastustöödega.
Kellel tekkis rohkem huvi oma suvekodu korrastamise ja meie kohta, kirjutage visionpluseesti@gmail.com ja koos leiame Teie küsimustele ja muredele kindlasti lahenduse!
www.visionpluseesti.ee/
Originaalartikkel ilmus Äripäevas
