Kas tasub ikka ehitada ise või lasta töö spetsialistil ära teha?

Ehitusettevõtja ja Visionplus Eesti OÜ juhataja Andres Jõgi on varasemalt jaganud nõu suvilate eramute ja abihoonete ehituse teemal. Nüüd aga tahab ta rääkida ehitustöödest, millele paljud aktiivsed meistrimehed tahavad ise käed külge panna.

Andres Jõgi toob välja, et kui kodus on mahulisemad ehitus- või remonttööd ees ootamas, peaks nii mõnegi olulise asjaga arvestama. „Kõigepealt see, et esmapilgul lihtne aknavahetus võib tööde teostamise käigus muutuda olulisemalt mahukamaks, kulukamaks ja keerulisemaks kui esialgselt planeeritud. Võib juhtuda, et lisaks aknavahetusele tuleb ka puitmajal näiteks osa puitosa või kandev sillus proteesida või kogunisti välja vahetada,“ räägib Jõgi. See on aga omakorda tunduvalt keerulisem protsess ja valesti teostades võib hoonele suurt kahju tekitada.

„Sama on ka näiteks katusetöödega. Vana katuse mahavõtmine ei ole keeruline, aga uue katusepleki paigaldus vajab uut katusekile, roovile õiget roovisammu, distantsliistu ning ilmastikukindlaid ja õigesti valitud kinnitusvahendeid. Kui siin teadmatusest mõne apsaka teed, siis kaotab katuseplekk garantii, sest katus oli valesti paigaldatud,“ selgitab ehitusettevõtja.

Välisseinte voodrilaudade vahetusega saadakse eeskätt ise hakkama. „Arvestama peab sellega, et voodrilaua vahetusel tuleks ka distantsliist, kuhu roov kinnitub, välja vahetada. Et paigaldataks näriliste võrk alla sokli ja laudise äärde ja jäetaks piisavad tuulutusvahed, mille vahelt õhk liikuda saaks,“ lausub Jõgi.

Sama lugu on tuulekasti ehitusel. „Ka seal tuleb paigaldada võrk putukate kaitseks. Valida ilmastikukindlad kinnitusvahendid ja uut laudist paigaldades tuua ventilatsioonitoru mõned sentimeetrid välisseinast eemale, et ventilatsioonitorusse tekkiv kondensatsioonivesi otse seinale ei tilguks,“ toob spetsialist välja.

Andres Jõgi nendib, et kui põhitõed on selged, siis võib rangelt instruktsioone ja nõudeid järgides neid töid ette võtta küll. Teine lugu on aga elektri- ja torutöödega. „Neid planeerides tasub kindlasti vastava ala meistrimees appi kutsuda, sest perepea võib üht-teist teada ja osata, aga õnnetuse korral võib omapead paigaldatud torustik või juhtmestik seada kindlustushüvitise küsimärgi alla. Kindlasti peaks alles hoidma kõik tšekid ja aktid teostatud ehitustööde kohta,“ jutustab Jõgi.

Oluline on teada, et kui ehitusfirmaga on samal ajal töövõtuleping, siis tuleb kohe lepingusse märkida, kui midagi tahetakse ise teha. „Kui on palgatud ehitusejärelevalve, siis tuleb enne akteerimist ehitusejärelevalvel enda teostatud töölõik üle vaadata ning see ehituspäevikus ja aktis ära märkida. Siinkohal kordangi veelkord üle, et ehituspäevikut tuleb kindlasti pidada ja täita seadusega ettenähtud korras,“ lisab Jõgi.

Kõigi nende ja muude ehitusega seonduvate küsimustega aitab Visionplus Eesti OÜ. Vaata kodulehte SIIT! Ankeedis saab saata küsimusi ning küsida hinnapakkumist.

Aitame meeleldi kõikide ehitusega seonduvate muredega, lubab Visionplus Eesti OÜ.

 

Originaal artikkel ilmus Õhtulehes.

Jaga minu postitusi ka teistega:

Millist suvilat on mõistlik renoveerida ja millist mitte?

Arutades suvekodude plaane, on mitmed suvilaomanikud küsimuse ees, millist suvilat on mõtet remontida-reno­veerida ja millal on see pelgalt raharaiskamine. Enamasti saab igal aastal midagi värvitud ja liistutatud, ent ikkagi käib tuul majast läbi… Varasemalt suvekodu valiku suhtes nõu andnud Visionplus Eesti OÜ juhataja ja ehitusettevõtja Andres Jõgi räägib, millal otsustada taastamise ja millal uue maja ehituse kasuks.

Kui aeg ja puukoid on teinud oma töö, tuleb pehmed palgid kas proteesida või täielikult välja vahetada.

Millega peaks suvilaomanik valiku tegemisel eelkõige arvestama?

Kõik sõltub eelkõige inimeste vajadustest ja nägemusest lõpptulemuse saavutamisel. Ilmselgelt on lihtsam tõmmata mürinal kopaga plats siledaks ja alustada ehitamist nullist. Samas on seda suvekodu tõenäoliselt kasutanud juba mitmed põlvkonnad ja lisaks kõigele muule on hoonele tekkinud omamoodi emotsionaalne väärtus. Sel puhul on aga oluline lasta hinnata hoone materjalide seisukorda, sest praktilisest küljest vaadates: kui kandvad palkseinad on läbinisti pehkinud, teadmatusest nõukogude ajal ruberoidiga üle löödud ning olukord on viinud hallituse levikuni, on olukord juba hull. Lammutusele tasub mõelda ka siis, kui katus laseb läbi, sarikad on pehmed ning majas puudub korralik elektri-, vee- ning kanalisatsioonisüsteem.

Kas vana maja puitmaterjali, kive või palki tasub uue ehitamisel kasutada?

Sellist maja, mida taastada ei saaks, ei ole praktiliselt olemas. Tänapäeva teadmiste, materjalide ja suurte ressursside olemasolul on põhimõtteliselt kõike võimalik taastada, aga selline taastamine läheb kindlasti kordades ja enamgi uue suvekodu ehitusest kallimaks. Taaskasutusest rääkides oleme meie teinud oma klientidele näiteks vanadest pritsiga puhastatud palkidest uuele majale osaliselt seinu ja lagesid. See toob uuele majale natukene vana maja hõngu sisse ning samuti on vana puhastatud palkosa ka ideaalne disainitoorik, millest saab siis kas ise või lasta meistril voolida välja kauneid disainielemente.  Kasutatud puidust saab omapäraseid kaminasimsse, kaevurakkeid ja mööblidetaile nii siseruumidesse kui ka aiamööblit õue. Samuti saab välis- või sise­kujunduses ära kasutada ka vanast majast üle jäänud maa- ja paekive.

Kui omanik on taastamismõttest loobunud, siis millest alustada uue maja ehitamisel?

Esimene samm: mõelge oma uue suvekodu projektile: mõelge läbi soovid ja seni kasutusel oleva suvekodu puudused ning need mõtted tulekski esitada projekteerijale. Seejärel tuleb kohalikust omavalitsusest taotleda projekteerimistingimused ja lammutusluba, vältimaks lammutusjäätmete ebaseaduslikku utiliseerimist. Enamasti annavad maapiirkondade omavalitsused lammutusloa ka kirjaliku avalduse alusel, kui lammutatava hoone ehitusalune pindala on kuni 60 m2. Kõik sõltub muidugi suuresti omavalitsusest ja kindlast lammutatavast objektist.

Kui lammutatava puitmaja saab osaliselt kütteks kasutada, siis eterniiti ja muude mittepõlevate ning keskkonnale ohtlike ainetele puhul peab viitama kindlale utiliseerimisele. Selle infot saab täpsemalt juba valla ehitus­spetsialisti käest.

Kui lammutusluba on käes ja ehitusprojekt valmis?

Järgmine samm on ehitaja ja lammutaja valik ning ehitusloa taotluse esitamine kohalikku omavalitsusse. Tänapäeval saab seda kõike teha mugavalt interneti teel. Ehitusloa saamisel tuleb teha taotlus ehituse alustamise kohta ja tööd võivadki alata! Visionplus Eesti OÜ käest on võimalik tellida kogu asjaajamine koos lammutus- ja ehitustöödega, lisaks ehitusjäätmete utiliseerimise ja haljastustöödega.

Kellel tekkis rohkem huvi oma suvekodu korrastamise ja meie kohta, kirjutage visionpluseesti@gmail.com ja koos leiame Teie küsimustele ja muredele kindlasti lahenduse!

www.visionpluseesti.ee/

Originaalartikkel ilmus Äripäevas

Jaga minu postitusi ka teistega:

Mida on oluline jälgida maamaja soetamisel?

Andres Jõgi

Kevad on käes ja seetõttu kerkib inimeste huvi alati maa­majade ja suvilate soetamise vastu. Kuidas otsinguid alustada ning mida lisaks asukohale veel kindlasti silmas tuleks pidada, räägib ehitusettevõtja ja Visionplus Eesti OÜ juhataja Andres Jõgi.

Ehitusettevõtja Andres Jõgi hinnangul on kasutusloa puudumine juba mõnda aega tagasi valminud majal ohumärgiks.

Kõige esimese kriteeriumina tuleks paika panna distants linna- ja maakodu vahel – kui see on liiga suur, võib juhtuda, et kaotate iga kord maale sõites hulga aega väärtuslikust puhkepäevast. Kõige optimaalsem vahemaa võiks seega olla umbes 100 km. Kui asukoht või kaugus linnast on paika pandud, tuleb mõelda oma rahakoti suurusele ning vastavalt sellele valida välja 4–5 sobiliku hinnaklassiga potentsiaalset kinnisvaraobjekti, millega eeltööd alustada.
Kasutada võib loomulikult ka professionaalse kinnisvaramaakleri abi, kuid siis tuleb arvestada lisaväljaminekuga, mis kinnisvara soetades lõpphinnas rahakotile kindlasti tunda annab. Kui aga vähegi on endal aega uurimistööks ja kannatust ringi sõita, saab selle töö väga edukalt ise ära teha.

Kalkuleerige oma vajadused võimalikult täpselt

Kindlasti tuleb eelnevalt kalkuleerida, mitu ruutmeetrit või tuba teie perel reaalset vaja läheb, ja mitte osta liiga suur maja põhimõttel, et paar-kolm tuba võiks olla igaks juhuks külalistele. Arvestage, et peate neid tube kütma ja hooldama ning sellega võivad kaasneda märkimisväärsed kulutused. Oleme oma klientidele andnud nõu kasutada külaliste majutusel ära näiteks pööningukorrus, mille saab kergemate ehitustöödega muuta üldjuhul elamiskõblikuks magamistoaks või teinud ka tühjalt seisvale soklikorrusele majutuskohti. Konkreetset nõu saab anda igale majale eraldi.
Lühidalt öeldes: ei ole mõtet soetada liigseid ruumikaid maju ja suvekodusid, et seal mõned päevad või nädalad aastas külalisi majutada. Uskuge, et nendes tubades käiakse ainult magamas ja elu maamajas või suvekodus käib siiski rohkem elutoas ja enamasti terrassil või aias.

Millised on hoone veetrassid ja küttesüsteem?

Maamajad asuvad tavaliselt asula servas, metsas või mõne veekogu ääres asulast eemal ja keskusest väljas. Vanematel maamajadel on üldiselt abihoone sauna kujul ja tualett väljas. Renoveeritud maamajadel on aga toodud veetrassid ja kanalisatsioonitrassid majja sisse ning lahendatud mugavalt sooja ja külma vee kättesaadavus. Seega tasuks enne kindlasti selgeks teha, kas teil on jaksu maja ka külmaperioodidel kütta, et veetrassid majas ära ei külmuks ja igal kevadel ei ootaks ees kraanide ja torude vahetus. Just see on üks peamisi muresid, millega kliendid kevaditi meie poole pöörduvad.
Suvilad on ehitatud enamasti nõukogude ajal ja asuvad aianduskooperatiivides, kus kruntide suurused on vahemikus 600–1400 m2. Vee- ja kanalisatsiooniga on suvilatel samuti maamajadel, kus abiliseks torude külmumise vastu on sageli paigaldatud alternatiivseks küttelahenduseks õhk-õhk-soojuspump või elektriradiaatorid. Kui teie valitud suvilasse või maamajja alternatiivset elektrikütet ei ole paigaldatud, tasub kindlasti enne ostu järele uurida, kas on võimalus trassidest vesi talveks välja lasta, sest see välistab külmumisohtu ja võimalikke lisakulutused kevadel.

Ostueelne kontroll olgu põhjalik!

Elamispinda tasub kindlasti vaatama minna päevasel ajal, kui on kõige rohkem valgust. Soovitatav on kaasa võtta ehitusalane ekspert, kes teostab ostueelse kontrolli. Kuna elamispinda ostetakse ikkagi teadmisega kasutada seda mitmed aasta(kümne)d, oleks targem võimalikest vigadest kohe alguses teada saada. Isegi esmapilgul tühisena näiva aknapleki või katuseräästa parandus võib tegelikkuses osutuda olulisemalt mahukamaks tööks, näiteks voodrilaua osaliseks väljavahetamiseks või katusesarikate ja roovituse proteesimiseks.
Olen kokku puutunud olukorraga, kus maamaja oli eelneva peremehe poolt osaliselt renoveeritud, kuid duširuum oli jäänud välja ehitamata. Joonistel, mis majaga kaasa anti, olid sanitaartehnika asukohad kenasti märgitud, ent puudus vajalik kanalisatsioonitorustik ja õues oli paigaldamata imbväljak. See tõi uuele perele hulga arvestamata lisainvesteeringuid ja kuna notaris oldi kinnitatud, et ostja on tutvunud kogu dokumentatsiooniga, polnud müüjalt võimalik ka kompensatsiooni küsida. Sellise olukorra oleks ära hoidnud ostueelseks ülevaatuseks kaasatud ehitusekspert.

Mida teha puuduste ilmnemisel?

Puuduste ilmnemisel tuleb müüjaga kokku leppida, kas kinnisvara müüakse koos puudustega või parandab müüja need enda kulul. Kui lepitakse kokku müüja kohustuses vead parandada, tuleb see kindlasti ostu-müügi lepingus ära märkida. Mõistlik oleks teha nii mainitud puudustest kui ka üldse elamispinnast palju pilte teha ja need kahepoolselt allkirjastada, lisades juurde, millise puudusega on tegu. Nii on hiljem võimalike vaidluste korral lihtsam oma väiteid tõestada.
Väga oluline on kontrollida, kas maja on ehitatud projekti järgi ning tehtud ümberehitustel on olemas kooskõlastused kohaliku omavalitsuse ehitusnõunikuga. Ka kasutusluba on oluline ja selle puudumine juba mõnda aega tagasi valmisehitatud majal võib olla ohumärk. On maju, millele paljud peremehed ei taotlegi kasutusluba, aga võimalike kindlustusjuhtumite ja muu korral hakkab see kindlasti rolli mängima. Kasutusluba annab kindlustunde, et antud kinnistu ehitusel on järgitud kõiki tuleohutus- ja ehitusnõudeid ja tegu on projekti järgi ehitatud kinnistuga.
Lõpetuseks võib öelda, et kui soovite ülejärgmiseks kevadeks suvilat või maakodu renoveerida, oleks tark juba talvel tööde teostaja välja valida ja temaga leping sõlmida. Järgmisel vara­kevadel on paraku juba olulisemalt raskem leida korralikku ehitajat, kellel suveks veel vaba aega oleks.
Visionplus Eesti OÜ on 2011. aastal loodud Eesti kapitalil põhinev firma, mille töötajatel on ehituse alal pikaajalised kogemused. Kui enamik Eesti väiksemaid ehitusettevõtteid tegeleb üldehitustöödega, siis Visionplus Eesti on sihiks võtnud kohale transportida, tehnika ja materjalidega varustada kõik raskesti ligipääsetavad paigad ja väikesaared. Nad ei pelga transportida ehitusmaterjale kraanaga veokikastist parvlaevale või ATV kärus soode vahele, järgides seejuures kõiki ohutus-, turva- ja keskkonnanõudeid.
Ettevõtte referentside hulka kuuluvad nii moodsad uued eramajad kui ka ehitustöö Käsmus, Saaremaal, Pranglil, Läänemaal, Loksal, Muuksis. Nende tuntuim kätetöö on Tallinnas Rannamõisa teel asuv Pet­city loomakliinik. Kuigi peamised kliendid on eramuid ja suvekodusid ehitada soovivad erakliendid, teostatakse ka tootmis-, tööstus- ja abihoonete ehitust ning tegeletakse ehitus- ja renoveerimistöödega.

www.visionpluseesti.ee

Ehitusettevõtja ja Visionplus Eesti OÜ juhataja Andres Jõgi.

Tasub teada

Plussid ostetava kinnistu puhul:

  • Detailplaneeringu olemasolu
  • Hooned ja rajatised on ehitusregistris
  • Puurkaev uputatud süvaveepumbaga. Kaevule väljastatud kaevupass.
  • Elekter on toodud sisse maakaabliga. Kaugloetav elektriarvesti.
  • Tolmuvaba tee kinnistu piirini.
  • Talvine teehooldus on lahendatud (tasub täpsustada kohalikust omavalitsusest).
  • Imbväljak või ülepumpla niiskema pinnase puhul.

Kinnistu miinused:

  • Puudub detailplaneering.
  • Hooned ja või rajatised ei ole ehitusregistris või on asjaajamine pooleli.
  • Salvkaev või halvemal juhul üldse kaevu puudumine näiteks poolelioleval ehitisel, mis tähendab suuremat lisakulutust.
  • Kruusa- või muldkattega tee, millel puudub teehooldusnõue.
  • Tühjendatav reovee kogumismahuti.
Visionplus Eesti korraldab ehitusmaterjalide vedu Prangli saarele.

KOMMENTAAR:Ehitame Läänemaale suvekodu ja alates 2013. aasta sügisest on meie ehitaja olnud Visionplus Eesti. Meil on olnud hea koostöö ja minu kogemuste põhjal teevad nad oma tööd väga hästi, asjatundlikult, kiiresti. Andres Jõgi oskab anda nõu igas küsimuses ehituse erinevates etappides, soovitab erinevaid lahendusi, seletab lahti, mida üks või teine lahendus endaga kaasa toob. Soovitan kõigile sellist ehitajat!“
Kärt Põldsam

Jaga minu postitusi ka teistega: